Mida kujutavad endast Hatha ja Sivananda jooga tunnid? 27. veebr

Artikkel, mida kirjutasin Tervis Pluss ajakirja jaoks. Ajakiri tuleb Märtsi kuus välja. Siin on natukene põhjalikum info, kui ajakirjas :) Jutt on Hatha ja Šivananda joogatundidest. Head lugemist! Suur aitäh Peetrile abi eest.

Hatha jooga on väga lai. Kui rääkida Hatha jooga'st, kui jooga stiilist, siis ma ütleks, et Hatha Jooga asendid on baasiks kõigile jooga stiilidele.

Hatha jooga tunni struktuur ja raskus sõltub õpetajast. Hatha jooga tund võib olla väga kerge, nagu ainult liigeste harjutused, võib olla väga sujuv ja sobida piiratud liikumisega või vanemas eas inimestele. Samas saab see tund olla ka füüsiliselt väga aktiivne. Hatha jooga iseenesest on staatiline jooga stiil. Mis tähendab, et sa püsid asendites ja püsid pikemat aega. Ja siis asend avaldab oma mõju ja kasu kehale sisemusele ( toniseerides ja mõjutades keha süsteeme, näärmeid, siseorganeid jms). Tunnis kasutatakse tihti abivahendeid - klotse, joogarihmasi jne. Hatha jooga tunnis tehakse hingamisharjutusi ja rakendatakse meditatsiooni tehnikaid. Tunni võib pühendada venitustele, seljaharjutustele või näiteks käte peal seisule. Tundide sisu on väga lai ja praktiseerida saab mitmesuguseid sajandite jooksul välja kujundatud sadu asendeid.

Kui tuled Hatha joogasse, siis kindlasti peaks vaatama õpetaja tausta ja kogemust. Kas tal on joogaõpetaja haridus või mitte. Siis tuleks kindlasti käia mitu korda tunnis ja vaadata kas see Hatha jooga suund ja konkreetne õpetaja sobivad sulle või mitte.

Näiteks tulles minu stuudiosse tavalisse Hatha jooga tundi, näeks sa järgmist struktuuri. Me alustame pranayamast ( hingamisharjutustest), jätkame soojendusega liigestele ja päikesetervitusega. Järgneb mitmesuguste asendite praktika: püstiasendid ja tasakaaluasendid; isteasendid ja venitused jalgadele; kõhuli asendid, mis on mõeldud seljalihastele ja selja paindlikusele; keerukujud ja lõpuks ümberpööratud asendid, nagu pea peal seis, turiseis jne. Tunni lõpetame mõnikord meditatsiooniga ja alati sügava lõdvestusega. Tund on piisavalt aktiivne ja joogataja tunneb kindlati , et ta on saanud tunni jooksul paraja ja seejuures mõnusa koormuse.

Mis ohud või vigastused võivad tekkida Hatha Jooga tundides?

Raske on rääkida ohtudest, mida võib oodata Hatha jooga tunnis, sest iga õpetaja tund saab olla vägagi erinev.

Aga kuna tund ei ole kiire ja meil on aega püsida asendites ja teha nende vahel pause ja lõdvestuda, siis pean hatha jooga stiili suhteliselt turvaliseks. Teine asi on, kui inimene praktiseerib iseseisvalt pea peal või käte peal seisu või üritab istuda lootose asendisse...Kui ta pole kunagi varem seda teinud, siis on loomulkult vigastused võimalikud. Aga loodetavasti valib huviline tunni, mis ei ole üle koormatud, kus on väikesed grupid ja kvalifitseeritud joogaõpetaja, kes saab aidata teha turvalisemat joogapraktikat. 

Šivananda jooga on klassikalise Hatha jooga suund.

Selle stiili looja Swami Šivananda oli elukutselt arst. Inimesi ravides otsis ta viisi, kuidas hoida keha terve ja õnnelikuna. Ta jättis oma arsti karjääri ja rändas seitse aastat mungana mööda Indiat. Seejärel pühendas ta oma elu joogale.

Šivananda jooga tund on oma kindla struktuuriga. Tunnis kasutatakse kahtteist põhiasendit mida praktiseeritakse teatud järjekorras. Selline struktuur äratab kehas "prana't" - elujõudu - ja hoiab su tervist. Väga oluline on asendite kindel järjekord - see aitab sinul saada võimalikult palju kasu oma kehale ja meelele. Iga asend nagu tasakaalustaks järgmist ja samm sammult sa töötad terve kehaga kuni jõuad lõdvestuseni. Šivananda jooga eripäraks on, et sa puhkad asendite vahel andes kehale aega taastuda.

Šivananda jooga tund algab pranayamast, s.t hingamisharjutustest. Hingamistehnikaid on palju, aga põhiliselt praktiseeritakse kahte põhi harjutust: Kapala Bhati ja Anulom Vilom. Hingamisharjutused annavad siseorganitele ja ajule palju hapnikku, äratavad kehas prana't (elujõudu) ning õpetavad kontrollima oma keha ja meelt. Füüsiline praktika algab liigeste soojendusest, nagu harjutused jalalabadele, puusadele, õlgadele, kaelale jne. Edasi jätkatakse Päikesetervitusega, mis stimuleerib südant ja vereringet, samuti soojendab lihaseid ja selga järgmiste asendite praktikaks. Pealepäikesetervitust jätkatakse asenditega mis pigem venitavad keha. Need on ümberpööratud asendid nagu turiseis, adra asend jne. Ümberpööratud asendid suurendavad verevarustust peas, parandades aju funktsionaalsust ja kiplnäärme tööd. Tunni teine osa keskendub rohkem lihaste tugevadamisele nagu asendid seljalihastele, keerukujud jms. Need asendid mõjuvad rohkem siseorganitele, tegeledes nende puhastuse ja verevarustusega. Lõpus tehakse mitu püstiasendit ja lõpetatakse sügava lõdvestusega, šavasanaga. Šavasana ajal sinu lihased ja sisemised organid on täiesti lõdvestunud. See asend aitab su kehal vastu võtta kogu kasu, mida sa joogatunni jooksul said.

Loomulikult ei kasutata tunni jooksul ainult põhiasendeid. On tunnid algajatele ja edasijõudnutele. Hatha Joogas on 84 põhiasendit ja sadu variatseoone. Edasijõudnute tunnis kasutatakse raskemaid variantsioone asenditest ja praktika muutub füüsiliselt raskemaks ja keerukamaks, kuigi üldine struktuur jääb samaks.

Kui inimene pole kunagi joogaga tegelenud, siis on parem ja targem alustada Algajate Kursusest või eratundidest, kus samm sammult õpetakse põhiasendeid ja räägitakse nende mõjust ning kasust. Või võib ka liituda algajate grupiga.

Ma isiklikult pean Šivananda joogat väga turvaliseks jooga stiiliks. Praktiseerija puhkab asendite vahel, tunni jooksul on aega püsida ja aru saada asendist. Hea joogaõpetaja juures praktiseerides leiab alati sobiliku ja turvalise asendi iga keha järgi.

Sellega arvan, et see sobib praktiliselt kõigile. Kui sa pole kunagi joogaga tegelenud, siis on see ideaalne stiil alustamiseks. Samas sobib see ka neile kes harrastavad joogat aastaid. Mina isiklikult tegelen joogaga 15 aastat ja see stiil on jäänud minu lemmikuks. Šivananda jooga sobib ka neile, kes ei oota jooga tunnist suurt koormust nagu on näiteks Ashtanga Vinyasa joogas.

Kui rääkida, mis vahe on Hatha ja Šivananda joogal, siis mõlemad stiilid kasutavad klassikalise Hatha jooga asendeid. Lihtsalt Šivananda jooga tunnil on oma kindel struktuur, mida peab järgima, Hatha joogal nii ranget struktuuri pole.

Kui vaadata teisi joogastiile, siis jälle sõltub millega võrrelda. Näiteks Vinyasa Flow on modifitseeritud suund, mis põhineb Hatha ja Ashtanga Vinyasa joogal. Vinyasa Flow tund omakorda võib olla väga erineva koormusega sõltuvalt õpetajast või instruktorist. Vinyasa eripäraks on pidev liikumine - üks asend vahetab teist ja see meenutab tantsu. Hatha jooga tunnis sellist voolavust pole. Töötad ühe asendiga, siis töötad järgmisega. Iga asendis püsid teatud aja, et saada selle mõju mitte ainult lihasele aga ka keha sisemusele. Hatha Jooga aktiveerib protsesse seest poolt, andes meile tervist ja ravides meid. Aga on olemas ka Hatha Jooga Flow, kus kasutatakse Hatha Jooga asendeid ja ühendatakse need sujuvate üleminekutega. Tulemuseks on väga põnev tund.

Erinevates jooga stiilides võib olla ka Päikesetervituse harjutus erinev. Näiteks erineb see Ashtanga Vinyasa joogas ja Hatha joogas. Samas on näiteks Hatha ja Šivananda jooga päikesetervitused väga saarnased.

Kui inimene pole heas füüsilises vormis ja tuleb esimest korda joogasse, siis ma soovitaks alustada kas Hatha jooga või Šivananda jooga stiiliga.

Tuleb rõhutada, et jooga praktika ei ole lihtsalt jõu harjutus ja oma füüsilise keha koormamine. Jooga tunnis suunab füüsiline praktika sind kuulama oma keha ja kontrollides oma keha õpetab see sind juhtima oma meelt, suunab sind sissepoole, kohtuma oma sisemise "Mina'ga", unustades ego, saades vabaks hirmudest ja ootustest, et leida tasakaalu ja õnne.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: