NATUKENE JOOGAST

JOOGA


JOOGA on India filosoofia haru. Sanskritikeelsel sõnal "jooga" on palju tähendusi, sealhulgas "ühenduma" või "ühendama", mis viitab individaalse "mina" seosele universaalse teadvusega (võu Absoluudiga). Ent jooga kirjeldab ka keha ühendamist meele ja vaimuga kui ego piiride ületamise meetodit ning teed valgustatuse poole. 

On olemas neli JOOGA osa või neli peamist jooga teed: Gyan Jooga (tarkuse e mõistmise jooga), Bhakti Jooga (armastuse ja pühendumise jooga), Karma Jooga ja Raja Jooga.

RAJA YOGA- practice of controling our mind by controling the body.

RAJA, mis tõlkes tähendab "kuninglik", kujutab endast kaheksaastmelist teed valgustatusele. Astmete hulka kulub asendite harjutamine, hingamise juhtimine, meditatsioon ja aistingute väljalülitamine. 


HATHA JOOGA

Hatha jooga on osa Raja Joogast. Hatha jooga ongi ainukene klassikaline jooga stiil.
See on keha valdamise tee, mida tegelikult käsitatakse ettevalmistava etapina raja joogale (milles on oluline kehaline jõud ja õige hingamine). Hatha jooga on joogatüüp, mida läänes kõige laieldasemalt praktiseeritakse. 

Kui ühendada silbid, "HA", mis tähendab päikest ja "THA", mis tähendab kuud, viitab sõna "HATHA" vastandite ühtsusele. Vastandlike jõudude kooskõlastamine on jooga üks tähtsamaid aspekte: kuum energia ühtlustatakse jahedaga, tugev nõrgaga ja mehelik naiselikuga.
Hatha joogas ühendatakse keha asendite kombinatsioonid, hingamisharjutused, puhastuprotsessid kõrge teadlikkusega nii füüsilisest kui peenkehast, et valmistuda mõtiskluseks ja meditatsiooniks.

Füüsilist teed pidi vaimse poole liikumine on hatha jooga kõige imelisem ja tõhusam vahend ning peamine tunnus, mis eristab joogaharjutusi tavalisest võimlemisest või Pilatesest.

JOOGA on imevahend iga inimesele: vanale ja noorele, tervele ja haigele, mehele, naisele ja lapsele. Ükskõik kas alustate eesmärgiga saada vaimselt valgustatud või tahate lihtsalt jalgu sirutada.Tähtis on astuda esimene samm ning vaadata, kuhu tee teid viib.


ŠIVANANDA JOOGA

ŠIVANANDA JOOGA on klassikaline Hatha jooga mille nimetus tuleb esimese õpetaja Swami Šivananda (1887-1963) järgi. Swami Sivananda oli oma elukutselt arst. Inimesi ravides soovis ta leida viisi, kuidas hoida keha terve ja õnnelikuna, ilma et see üldse haigeks jääks. Ta jättis oma arstikarjääri ja rändas seitse aastat  mungana mööda Indiat. Peale seda ta pühendas terve oma elu joogale ja vaimsetele õpetustele. Temast sai paljude joogaraamatute autor, jooga traditsiooni järgija ja inspireeriv õpetaja. 

''Put your heart, mind, and soul into even your smallest acts. This is the secret of success.'' - Swami Šivananda

ŠIVANANDA JOOGA 5 PÕHIPUNKTI:

1. Korrektne Harjutus- harjutus, mis arendab sinu keha ilma vigastuste ja kahjustuteta. Jooga Asana on mugav ja püsiv positsioon. Läbi asendi õpime kontrollima oma meelt.

2. Korrektne Hingamine- sisse hingamine ja välja hingamine ning hinge hoidmine. Ei ole joogat ilma hingamiseta, ei ole elu ilma hingamiseta. Hingamine on oluliseim protsess. Kontrollides oma hingamist, kontrollid oma meelt.

3. Korrektne Toitumine- see mida sa sööd, millal sa sööd, kuidas sa sööd, kui palju sa sööd. Söök, mis toetab ja toidab sinu keha ilma kahjustamata seda. Sattvik (puhas) söök.

4. Korrektne Lõdvestus- puhkus viiele meelele (nägemine, kuulmine, maitse, haistmine, kompimine). Puhastab meie meelt.

5. Positiivne mõtlemine ja Meditatsioon- positiivne mõtlemine annab head ja positiivset energiat. Meditatsioon ja keskendumine aitavad meil salvestada energiat kehas. Meditatsioon ühendab meie füüsilist, astraalset ja vaimset seisundit.

 

YOGI MÕTTEVIIS

RAJA JOOGA KAHEKSA ASTET

“Joogasuutrate” teises peatükis nimetab Patandzali jooga kaheksat astet, mida praktiseerijad peaksid järgima, et arendada valgustatuse seisundi saavutamiseks vajalikku tajumisvõimet ja meelte selgust.

Need kaheksa astet on järgmised:

1. YAM: juhtnöörid igapäevaeluks (tähtsad käsud, mis ülemad, kui usutunnistus, geograafiline päritolu, vanus ja aeg; ehk AHIMSA- vägivallast hoidumine, SATYA- heasoovlik tõde, ASTEYA- varastamisest hoidumist, BRAHMAKARYA- mõõdukust suguelus ja kõiges muus ja APARIGRAHA- ahnusest hoidumist.
2. NIYAM: isiklik käitumine, mis hõlmab järgmist: SAUCA- puhtus, SANTOSA- meelerahu, TAPAS- enesedistsipliin, SVADHYAYA- vaimse mina tundmaõppimine ja tekstide uurimine ning ISVARAPRANIDHANA- pühendumine Jumalale.
3. ASAN: asend, mis tagab nii füüsilise kui ka vaimse tasakaalukuse ja kerguse.
4. PRANAYAM: hingamise kontroll, mis häälestab keha ja meele keskendumise jaoks sobivateks tööristadeks. 
5. PRATYAHAR: kus hakatakse tundemeeli otseselt meele abil valitsema.
6. DHARAN: keskendumine (teadvuse täielik koondamine ühte punkti või ülesandele) ja meditatsiooni tehnikad .
7. DHYAN: meditatsioon (katkematu keskendumisvoog).
8. SAMADHI: jooga põhieesmärgile, eneseteostusele viiv ülima teadvuse seisund, milles keha ja tundemeeled puhkavad nii nagu magades, ent meel ja mõistus on erksad nagu ärkvel olles, viibides väljaspool teadvuse piire.

Kuigi “Joogasuutrad” kirjutati tuhandeid aastaid tagasi, on jooga kaheksa astet jäänud tänapäevani kasutuskõlblikuks mudeliks, mida järgida. Patandzali jooga kaheksaastmelist teed ei pea harjutama eeltoodud järjekorras. Samuti pole ühe osa täielik omandamine vajalik mõne teise osa juurde asumiseks. Enamik inimesi alustab asendite õppimisest, mis viib edasi hingamise ja keskendumise juurde. Need omakorda võivad meis äratada suurema teadlikkuse oma käitumisest nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Nii leiamegi end tegelemas YAM, NIYAM, ASAN, PRANAYAM ja DHYANaga kas korraga või ükshaaval. Patadzali jooga kaheksaastmeline tee on kui põimuvad niidid või teerajad, mis viivad meid ülima eesmärgi, SAMADHIni.

PRAANA

Joogas väljendatakse energia mõistet sõnaga praana (prana). Praana on jõud, mis tegutseb nii meie kehas kui kogu ümbritsevas maailmas. Mõiste keerulisus on üldtuntud, nii et ka suur õpetaja B.K.S. Iyengar mainis: "Praanat lahti seletada on sama keeruline kui seletada, mis või kes on jumal." Jooga eri koolkonnad on leidnud erinevaid mooduseid praana üksikasjalikuks kirjeldamiseks. Ühes on nad kõik veendunud: praana on teatud liiki "elujõud", kogu maailmas voolav energia, mis annab inimesele ja kogu loodusele elusädeme.

PRAANA TÜÜBID

Meie kehas leiduv praana jaotub viide alatüüpi, millest igaüks kontrollib füüsilise keha teatud piirkonda.

PRANA (alatüüp ja ühtlasi ka elujõu kui terviku nimetus) ringleb südame piirkonnas; see kulgeb ülespoole ja juhib hingamist.
APANA ringleb alakõhus; see liigub allapoole ja kontrollib eemaldamist.
SAMANA ringleb keha keskosas ja kontrollib ainevahetust ja agnit (seedimist soodustav tuli).                     UDANA ringleb kõri piirkonnas ning on seotud kõne, neelamise ja unega.
VYANA läbib kogu keha ning on seotud närvi- ja sisesekretoorse süsteemiga ning vereringega.

Jooga aitab hoida pranad tasakaalus, et meie füüsiline ja energiline keha toimiks.